1. Antud luuletused kujutavad endas Lydia Koidula eluteed ja selle traagikat. Luuletajad toovad eriti esile seda kuidas Koidula suri Kroonlinnas ja sinna ka maeti. Et ta ei jõudnudki koju ja ei saanud kodumaal lõplikult puhata. Viimane luuletus Ain Kaalepi ''Kroonlinnas'' on aga kirjutatud juba siis kui Koidula põrm oli metsakalmistule toodud. ''Kodus ... Koduaknaid ta ja aiaäärset rohtunud tänavat näeb praegu ainult.''. Kahjuks ainult, et üksi, sest ta abikaasa ja surnud laps jäid temast maha. Samuti on luuletajate jaoks traagiline see, et rahvas ei näinud ega saanud kunagi Koidulat tundma, sest ta elas võõrsil, aga tema loomingut austatakse siiani väga ''Las rahva meeles heljud kauni müüdina''.
2. Valmar Adamsi luuletuses ''Koidula'' kujutatakse Lydia rasket elu ja seda kuidas ta suri ja ei saanudki kodumaale tagasi. Rahvas ei mäleta teda ennast vaid tema loomingut, et isegi kui keegi pole teda ennast näinud, hinnatakse tema loomingut väga.
Artur Alliksaare ''Kirjaneitsi mälestuseks'' on kirjutatud Koidula 100. juubeli puhul. Luuletus räägib sellest kuidas Koidula sünnist saati on elu teinud suuri käänakuid ja kuidas Lydia rahvast muutis.
Ain Kaalepi ''Kroonlinnas'' kujutab endas Koidula kojujõudmist. Koidula põrm toodi Kroonlinnast ära koju.
Kõik kolm luuletust räägivad Koidula raskest eluteest ja selle traagikast.
3. Kõige ajakajalisem luuletus on Ain Kaalepi ''Kroonlinnas'', sest täpselt sellel ajal toodi Koidula põrm kodumaale.
