10.01.14 Ajaloo kontrolltöö. Rootsi aeg.

Halduskorraldus

Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel:

* Eestimaa kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa)

*Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti)

Hiljem liideti ka Saaremaa Rootsi valdustega ja kuulus siis Liivimaa kubermangu kuid jäi siiski teatus eriseisundisse.Viimase Eest alana läks Rootsi võimu alla Ruhnu.

Kõrgeimaks kubermangu valitsusametnikuks oli kindralkuberner, kelle määras kuningas.

Rüütelkonnad:

*Eestimaa

*Liivimaa

*Saaremaa

Rüütelkonnad koondasid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel. Muul ajal ajasid rüütelkonna asju 12 nõunikku.

Rootsi riigivõim ja balti aadel

Tallinn ja Eestimaa aadel läksid Rootsi võimu alla vabatahtlikult.

Johann Skytte oli kindralkuberner, kelle ülesandeks oli rootsistamine - Rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmine.

Rahvastik

Enamuse võõrast rahvastikust moodustasid venelased, soomlased ja lätlased. Kuid neile lisaks oli ka veel 10 võõrrahvast. Rahvaarv tõusis jõudsalt 100000 pealt kuni 350000 elanikuni. Sündimus oli suur ja lapsi palju.

Reduktsioon

Kuningas alustas varem käest ära antud maade tagasivõtmist - reduktsiooni. Selline samm tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. Eesmärk oli riigitulusid tõsta ja see ka juhtus. Tagasivõetud mõisad anti nende omanikele rentida ja selle järel kasvasid riigitulud märgatavalt. Mõisate müümine, ostmine, vahetamine ja pantimine käis edaspidi ainult kuninga nõusolekul ja sellega saavutati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisavalduste üle. 1694. a hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. (nii tekkisid ka kaks eri linna - Valga ja Valka).

Talurahva olukord

Talupoegadel säilitati sunnismaisus. G. Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Kuna mõisavaldused kasvasid siis kasvasid ka talupoegade teokoormised. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt, kuna mõisate ülevõtmise ajal teatati, et edaspidi on nad ainult kuninga alamad. Koormised viidi kooskõlla mõisate majandusliku kandevõimega. Mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisate ees. Liivimaal asusid politseilisi ülesandeid täitma - kreisifoogtid. Talupoegade elu muutus Rootsi ajal palju paremaks.

Põllumajandus

Suurim rõhk oli teraviljakasvatusel, mis andis suurimat sissetulekut. Enamasti kasvatati rukist. Tööloomadeks olid peamiselt härjad. Talupoegade peamisteks kohustusteks olid rakmetegu ja jalategu. Aga kui mõisas olid kiired ajad siis sunniti neid ka abiteole. Raskeim kohustus oli mõisavooris. Talupojad pidid mõisnikule alati viima osa talu põllumajandus- ja käsitöötoodangust. Talupojad tegelesid ka soolaveoga.

Linnad

Uued olud andsid majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele - Narva ja Tallinn. Riigivõim hakkas üha rohkem linnadele ettekirjutusi tegema. Tartu kaotas palju oma hiilgusest. Paljud linnad jäid kaubandusteedest kõrvale. Lääne-Euroopas toimus suur majanduse elavnemine. Paljud kaubateed läbisid Narvat. Baltimaid hakati nimetama Rootsi riigi viljaaidaks, sest siinsetes rehtedes kuivatatud vilja peeti parimaks. Teisteks lääne veetatavateks kaupadeks olid lina ja kanep. Siseveos oli tähtsaim sool, aga sellele lisaks ka metall, vürtsid ja alkohol.

Käsitööndus

Käsitööndus oli linnaelanikele oluline sissetuleku allikas. Jaguneti meistriteks, sellideks ja õpipoisteks. Tsunftikord oli senisest rangem, kuna kutsealal käsitööga tegelemise luba oli ainult tsunfti kuuluvatel käsitöölistel. Olid ka suurettevõtted - manufaktuurid - kus valitses suurtootmine käsitöö abil. Põhikeskuseks oli Narva.

17. sajandi lõpus oli väga laastav näljahäda, mis võttis elud viiendikult rahvast.

Vaimuelu

Rootsi ajal toimus Luteri kiriku ülesehitamine. Kuna sõda oli jätnud kirikus haletsusväärsesse olukorda. Eestimaal sai piiskopiks J. Jhering, kes suutis enda valitsusajal luteri kiriku EESTIMAAL kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus - konsistoorium.  Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Haridusele pöörati suurt tähelepanu. Kõigil inimestel pidi olema võimalik ja nad pidid oskama oma emakeeles piiblit lugeda. See pidi kindlustama luteriusu mõju. Esialgu õpetasid inimestele lugemist köstrid.

Forselius oli mees, kes võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise ja talupoiste tasuta õpetamise. Asutas Piiskopmõisa seminari köstrite ja koolmeistrite väljaõpetamiseks.

Liivimaa maapäeval otsustati, et igasse kihelkonda peab rajama kooli ja koolmeistrid peavad saama palka. Samuti toimus ka koduõpetus (enamasti tüdrukutele).

Tähtsale kohale seati emakeelne kirjasõna. Raamatuid tõlgiti emakeelde. H. Stahl koostas esimese ja emakeelse eesti keele grammatika. Toimusid piiblikonverentsid, kus vaieldi kirjasõna üle. J. Hornung avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika.

Andreas ja Adrian Virginius andsid välja ja toimetasid 1686. a uue ehk vastse testamendi, mis oli lõunaeestikeelne.

Barokk - kunstistiil, milles olid ehitatud Rootsi aja ühed tähtsaimad ehitised - toomkirik, raekoda..

Bastion - kaitseehitis