Hippokrates
Prognostika
Tähtis oli haige vaatlemine ja küsitlemine. Tuleks vaadelda haiget pealaest jalatallani. Tuleb jälgida ka üldseisundit ja siis alles üksikseisundit. Ravieesmärk on organismi kaitsejõudude tugevdamine. Ülimalt tähtis oli õige toitumine ja pidas õigeks raviotstarbelist dieeti. Samuti on oluline vanuse jälgimineja une kvaliteet.
Kirurgia
Tuleb kahest kreekakeelselt sõnast /cheir/ - käsi ja /ergom/ - toime
Kuidas teha sidet peale. Hippokratese müts.
Konstrueeris nihestuste ja luumurdude paigalenihutamise mehhanismi.
Leiutas meetodi rinnakelmeõõne mädakollete avamiseks.
Leidis hemoroidide ravimisviisi. (kõrvetati tulise rauaga)
Leidis, et nii palju kui võimalik tuleks kasvajad välja lõigata. (vähk)
Tema töödes on ka palju juttu psüühikahäiretest. Esimene arst, kes pani tähele et psüühikahäired võivad põhjustada somaatilisi haigusi. Psüühikahaigused tulenevad eelkõige ajutegevuse häiretest. Naudingud, rõõm, naer ja mäng, ning kurbus, mure, rahulolematus ja vaev - kõik pärinevad ajust. Aju läbi me muutume segaseks või oleme õnnelikud. Jõudis seisukohale, et kõik on inimese enda teha (kurbus jne), mitte ei mõjuta välisjõud. Psüühikahäired on maise päritoluga ja nendel on väga materiaalsed põhjused.
Suutis diagnoosida sünnitusjärgset psühhoosi, alkoholi deliirium, melanhoolia.
Psüühikahäirete erivorm on freniit (vahelihase põletik).
Oldi arvamusel, et inimese hinge asukoht on keha keskel ehk siis vahelihases. Hing on seal, sest hingamisel see lihas kõige rohkem liigub.
Hippokrates leidis, et ravil tuleks kasutada sõnalist ravi ja/või somaatilist teraapiat. Soovitas ka kõikvõimalikke ravimtaimi. Oli seisukohal, et melanhooliat saab ka eeslipiimaga ravida.
Arstieetika
Milline arst peab olema?
Hippokrates pani tänapäevasele arstieetikale aluse, seda väljendab tema vanne (Hippokratese vanne), kus arstieetika on tema moel kirja pandud.
Hellenistlik ajajärk
Kõige suurem saavutus on kirurgia ja kirjeldav anatoomia. (tuleneb kreeka keelsest sõnast /anatome/ - lõhki raidumine)
Hellenistlik ajajärk
Kõige suurem saavutus on kirurgia ja kirjeldav anatoomia. (tuleneb kreeka keelsest sõnast /anatome/ - lõhki raidumine)
Iseseisvaks haruks sai anatoomia.
Herophilos pani kirjeldavale anatoomiale aluse. Esimene inimene, kes lahkas laipa.
Pulss on tingitud südametegevusest. See teadmine unustati mitmeks sajandiks. Kirjeldas ka aju, silmakesta ja südamekonstruktsiooni.
Herasitratos avastas, et kõik organid on omavahel seotud närvide, arterite ja veenidega. Avastas südameklapid ja ta tegi kindlaks, et söögi- ja hingetoru on kaks eraldi elundit.
Hellenistlik kirurgia ühendas omavahel eelneva kreeka kirurgia (murdude, haavade ravi) ja india kirurgia (keerulised plastilised operatsioonid).
Hellenismi perioodil tehti ka keerukaid neeru, maksa ja põrna operatsioone. Jäsemete amputatsioon, mille korral kasutati ka tuimestust.
Väga heaks tuimestusvahendiks oli mandragora essents.
Veresoone sulgemine veresoone kinnisidumise teel.
Rooma meditsiin
Herophilos pani kirjeldavale anatoomiale aluse. Esimene inimene, kes lahkas laipa.
Pulss on tingitud südametegevusest. See teadmine unustati mitmeks sajandiks. Kirjeldas ka aju, silmakesta ja südamekonstruktsiooni.
Herasitratos avastas, et kõik organid on omavahel seotud närvide, arterite ja veenidega. Avastas südameklapid ja ta tegi kindlaks, et söögi- ja hingetoru on kaks eraldi elundit.
Hellenistlik kirurgia ühendas omavahel eelneva kreeka kirurgia (murdude, haavade ravi) ja india kirurgia (keerulised plastilised operatsioonid).
Hellenismi perioodil tehti ka keerukaid neeru, maksa ja põrna operatsioone. Jäsemete amputatsioon, mille korral kasutati ka tuimestust.
Väga heaks tuimestusvahendiks oli mandragora essents.
Veresoone sulgemine veresoone kinnisidumise teel.
Rooma meditsiin
12 tahvli seadus on esmane allikas.
Olulisteks punktideks olid:
Suuremat osa orjadest ei saanud kunagi ravi, neile ei hakkatud aega raiskama. Kõik haiged orjad koguti Aesculapiuse saarele, kus nad ravi ei saanud ja lõpuks kõik surid.
Hakkas arenema linnameditsiin. Tekksid linnaarstid - arhiaatorid. Nad olid eelkõige õukonnaarstid ja ka suuremates asustuses. Selleks, et saada arhiaatoriks pidi läbima üüpris keeruka eksami. Oli olemas ka kohtumeditsiiniarst. Arst nimega Anitsius tegeles Julius Caesar'i mõrva uurmisega.
Hellenistlikul perioodil tunti anatoomiat päris hästi, aga Roomas seda ei tuntud. Üritati õppida koduloomade ja haavatute peal, aga see toimus vaevaliselt.
Hakkati looma meditsiinikoole. (ainult mehed) Ühe meditsiini kooli lõi Askleipiades, kus õpetati Rooma meditsiin. Günekoloogia ja lastehaigused.
Soranos kirjeldas ka embrüot ja kõike sünnitusega seotut.
Üks Rooma meditsiini suurkuju on mees nimega Celsius. Tema teos ''Artes'' (tõlge: kunstid). Hügieen ja kirurgia.
Vanas-Roomas tegeleti juba: kolju trepanatsioon (auk pähe), songa opid, laienenud veresoonte lõikus, nina ja huule plastika.
Galenos'e õpetajaks oli Hokrates, oli Markus Aureliuse ihuarst. Kirjeldab inimese skeletti ja toob välja erinevat 300 lihast. Pidas südant lihase sarnaseks. Arvas, et arteris kannavad organismis õhku laiali. Väga puudulik siseelundite kirjeldus. On kirjeldanud hingamiselundeid ja südant. Ta välja toonud naise ja mehe elundite parallelismi. Oli praktiseeriv arst ja oma aja kohta suurepärane kirurg. Paljudeks sajanditeks jäid tema tööd ainsateks anatoomia allikateks. Oli seisukohal, et taimes kõik osad ei ole ravivad, vaid taimest tuleb kahjulikud osad eemaldada.
Rooma meditsiini saavutused olid eelkõige hügieeni alased. Pandi paika surnute matmise viisid. Ülejäänud osas võttis Rooma meditsiin kõik üle Kreekast.
Meditsiin keskajal
Keskaeg jaguneb: varajane(5.-11. saj.), klassikaline(11.-15. saj.) ja hilis keskaeg. (15.-17. saj)
Ida-Rooma ehk Bütsants sai mõjutusi lähisida ehk araabiamaadest Konstatinoopol, Alexandria...
Tegelesid esimesed haiglad ja meditsiinikoolid. Linnades korraldati korra ja sanitaarvalveid. Nende peamine ülesanne oli võidelda epideemiatega. 4. sajandil kerkil Bütsantsis ja palju kloostreid, kus anti arstiabi. Kloostrite juurde rajati esimesed haiglad, mille juurde omakorda meditsiinikoolid. Kloostrimeditsiinini traditsioonid on edasi kantud Vene ja Lääne-Euroopa kloostritesse. Koguti eelnevate arstide teadmisi ja süstematiseeriti neid. Üks tuntumaid selle aja kogujad oli Oribaz.
Olulisteks punktideks olid:
- surnud ei põletatud ega maetud linnaterritooriumil
- on keelatud surnuid matta omaniku loata lähemale kui 60 jalga hoonest (1 jalg = 30,5 cm)
Suuremat osa orjadest ei saanud kunagi ravi, neile ei hakkatud aega raiskama. Kõik haiged orjad koguti Aesculapiuse saarele, kus nad ravi ei saanud ja lõpuks kõik surid.
Hakkas arenema linnameditsiin. Tekksid linnaarstid - arhiaatorid. Nad olid eelkõige õukonnaarstid ja ka suuremates asustuses. Selleks, et saada arhiaatoriks pidi läbima üüpris keeruka eksami. Oli olemas ka kohtumeditsiiniarst. Arst nimega Anitsius tegeles Julius Caesar'i mõrva uurmisega.
Hellenistlikul perioodil tunti anatoomiat päris hästi, aga Roomas seda ei tuntud. Üritati õppida koduloomade ja haavatute peal, aga see toimus vaevaliselt.
Hakkati looma meditsiinikoole. (ainult mehed) Ühe meditsiini kooli lõi Askleipiades, kus õpetati Rooma meditsiin. Günekoloogia ja lastehaigused.
Soranos kirjeldas ka embrüot ja kõike sünnitusega seotut.
Üks Rooma meditsiini suurkuju on mees nimega Celsius. Tema teos ''Artes'' (tõlge: kunstid). Hügieen ja kirurgia.
Vanas-Roomas tegeleti juba: kolju trepanatsioon (auk pähe), songa opid, laienenud veresoonte lõikus, nina ja huule plastika.
Galenos'e õpetajaks oli Hokrates, oli Markus Aureliuse ihuarst. Kirjeldab inimese skeletti ja toob välja erinevat 300 lihast. Pidas südant lihase sarnaseks. Arvas, et arteris kannavad organismis õhku laiali. Väga puudulik siseelundite kirjeldus. On kirjeldanud hingamiselundeid ja südant. Ta välja toonud naise ja mehe elundite parallelismi. Oli praktiseeriv arst ja oma aja kohta suurepärane kirurg. Paljudeks sajanditeks jäid tema tööd ainsateks anatoomia allikateks. Oli seisukohal, et taimes kõik osad ei ole ravivad, vaid taimest tuleb kahjulikud osad eemaldada.
Rooma meditsiini saavutused olid eelkõige hügieeni alased. Pandi paika surnute matmise viisid. Ülejäänud osas võttis Rooma meditsiin kõik üle Kreekast.
Meditsiin keskajal
Keskaeg jaguneb: varajane(5.-11. saj.), klassikaline(11.-15. saj.) ja hilis keskaeg. (15.-17. saj)
Ida-Rooma ehk Bütsants sai mõjutusi lähisida ehk araabiamaadest Konstatinoopol, Alexandria...
Tegelesid esimesed haiglad ja meditsiinikoolid. Linnades korraldati korra ja sanitaarvalveid. Nende peamine ülesanne oli võidelda epideemiatega. 4. sajandil kerkil Bütsantsis ja palju kloostreid, kus anti arstiabi. Kloostrite juurde rajati esimesed haiglad, mille juurde omakorda meditsiinikoolid. Kloostrimeditsiinini traditsioonid on edasi kantud Vene ja Lääne-Euroopa kloostritesse. Koguti eelnevate arstide teadmisi ja süstematiseeriti neid. Üks tuntumaid selle aja kogujad oli Oribaz.
No comments:
Post a Comment